LEEJ NTSHIAB ES LIS XAS NPES HOOS NQIS (St. Elizabeth of Hungary)

Es Lis Xas Npes yug xyoo 1207, yog tus ntxhais zoo nkauj ntawm Hoos Nqis teb (Hungary). Thaum nws muaj 13 xyoos, nws tau yuav txiv. Nws tus txiv hu ua Lus Is (Louis). Nws tau tsim ib lub tsev kho mob nyob saum ib lub roob ze nws lub tsev thiab nws tau saib xyuas cov neeg pluag. Niaj hnub nws tau kho cov neeg muaj mob, ces ib zeej tsoom hu nws ua ‘Leej Ntshiab Es Lis Xas Npes tus ntxim hlub.’

Thaum cov kws kho mob nrog nws nyob tsis kheev nws mus pab cov neeg pluag, mas nws hais tias “Kuv tab tom npaj txiav txim siab, thov nej cia kuv hais rau Tswv Ntuj tias : Huab Tais Yes Xus, thaum koj tshaib nqhis kuv tau pub koj noj tsau. Thaum koj tsis muaj khaub ncaws hnav, kuv nrhiav rau koj hnav. Thaum koj muaj mob, kuv tuaj saib thiab kho koj. Huab Tais Yes Xus, koj tau hais rau kuv tias : yam twg uas kuv tau ua rau cov neeg me, mas yog kuv ua rau koj.” (MT 25 : 35 – 36)

Muaj ib hnub Es Lis Xas Npes tau muab ib daig ntaub los qhwv ib co ncuav mus faib rau cov neeg pluag. Nws tus txiv tuaj pom, ces nws tus txiv thov saib yam uas nws tuav ntawm tes. Tab sis qhov uas nws tus txiv pom ntawd, yog ib co paj ntshua nplaim nyob puv nws txhais tes. Es Lis Xas Npes muaj 4 tug ntxhais.

Thaum nws tus txiv tuag lawm, mas nws tau muab tas nws lub cuab tam coj mus faib rau cov neeg pluag. Es Lis Xas Npes tuag rau hnub tim 17 lub 11 hlis xyoo 1231 thaum nws hnub nyoog muaj 24 xyoos.